15.septeber

Esimene nädal.

 Läksime neljapäeval randa. Rentisime auto ja hakkasime vasakukäelises liikluses pusserdama ookeani poole. Kui mind pärismaalased ära ei söö siis hukkun indoneesia hullus liikluses J Vähemasti sel korral jõudsime ookeani juurde. Jep, nägin esimest korda elus ookeanit! Tundsin ennast väga väiksena suure veekogu kõrval. Kargasin lapsikult ookeani ääres, sest see oli nii ilus! Rannas sai hobusega ka sõita, väga idülliline, minule piisas ainult ookeani jõllitamisest. Hiljem, kui olime enda India ookeani vaimustusest üle saanud sõime grillitud maisi ja jõime kookospiima otse kookonist. Leidsime väikese hotelli, mis oli tegelikult lihtne rannas olev hütt. Jutustasime küünlavalgel, sõime. Öösel lamasime selili liivale, kuulasime ookeanit, vaatasime tähti ja jälgisime krabide igapäevaelu. 

Järgmisel päeval sõitsime teise randa.Tee oli küll üsnagi tühi kuid see-eest kõige käänulisem, kus olen kunagi sõitnud, põnev oli. Siin on nii ilus! Vulkaanilised mäed ja nende nõlvadel põllud, just nagu loodusõpetuse õpikus. Kuna ei teadnud, mida nad põldudel kasvatavad, jõudsime ühise järelduseni, et ilmselt on tegemist terroristide kasvandusega.

Teine rand oli veel ilusam kui esimene. Seal käisime ujumas, mitte küll otseselt ookeanis, vaid sinna suubuvas jões. Paljud paljud paljud indoneeslased tahtsid meiega, valgete inimestega pilti teha. Sellepärast pidimegi kogu aeg vees ulpima, sest sinna nad meile järele ei tulnud.  Mul sai sellest superstaari staatuses nii kõrini, et mõtlesin, kui keegi järgmine kord minuga pilti tahab teha siis pildistamise hetkel teen rämeda grimmassi, hihihi kättemaks on magus!

Õhtuks tulime tagasi Jogijasse. Läksime art cafesse, kohtusime taas suure ja paksu rastafaariga, läksime hiljem reggaebaari. Mina, Helena ja suur paks rasta läksime rolleriga, teepeal laulsime kõva häälega Hit the road Jack –i, lõpmatuse tunne oli. Kahjuks mängiti baaris üsna mainstreami, ainult Bob Marleyt, oleks tahtnud rohkem kuulda indoneesia reggaet.

Muidu ööbin praegu Ewelini juures, ta on lahe poola tšikk. 

Esmaspäevast hakkan koolis käima, ootan juba põnevusega. Veidikene kardan ka.

Seltsond kellega ookeanit nautimas käisime: