Pilt

Üks pilt sellest, kui me eestlastega käisime Seria Marco juures õhtustamas ja tegime pilti kah.
Vot

*Leia pildilt ahv ;) *

21.veebruar

Eelmisel õhtul täiendatud sõnavaraga, asusin taas enesekindlalt inglise keele tundi andma. Kuid kahjuks, ei vestnud me lumest ja ei saanudki uhkeldada uute väljenditega. Need õpilased on ikka nii targad! Kuid just sellist ingilse keele praktiseerimise tundi ongi neil vaja ja minu meelest on see väga leidlik idee juhtkonna poolt. Lasin neil siis omavahel eilsest päevast rääkida, parandasin natukene hääldust ja mängisime pantomiimi inglise keelsete väljendite peale. Väga hästi said hakkama.

Siiski suutsin ilusale tunnile „vereplekke“ lisada, küsides, kas neil oleks aega tundi teha reedel kell 11.00. Sain esireapoisilt mainitseva pilgu ja külmad sõnad“ We pray then“  Unustasin need palvetustest kriiskavad reedesed moššeed. :/ Vabandust... ilmselt selle lamba kaotasin ma huntidele.

Põhikooli matemaatika õpetaja ütles kunagi, et kui sa ise ennast ei kiida siis teevad seda sinu vaenlased.  Neid viimaseid mul loodetavasti veel ei ole. Aga kiidaks, et tänases Sunda tunnis ütles õps, et oo, sa oled kiire õppija. Jah, sain sellele kätekombinatsioonile üsna kiiresti pihta.  Ja enne seda tuli bizarre festivalilt tüdruk minuga rääkima, nagu ta närvilisest inglise keelest aru sain siis tahab ta minuga koostööd teha ja midagi seoses Jakartaga... Põnev, ütlesin muidugi JA! + ta ütles midagi sellist, et minu „pollute me“ töö oli tõeline kaasaegne tants... pss... no ma ei tea aga meelitatud oli ikkagist.

Pakuti keeleõpetaja tööd ka septembris, pidin kahjuks ei ütlema.

Kangesti tahaks Teile rääkida nendest esinemistest ja lagritsajuttu aga kuidagi ei ole enam isu. Nii et sellest seiklusest olete ilmselt ilma.  

Vandusin täna Petrale alla, et jah, mitte 4 vaid 3 kuud on jäänud naasemiseni! 

Pst. Ja jooga õpetaja ütles, et ta tahab järgmine nädal minust pilti teha, ilmselt mingis jooga poosis. See juhtub minuga juba teist korda hhahaha..ei no tore. 

Esinemised esinetud

Suuured ja väikesed esinemised on läbi. 

Eile bizzare festivalil oli lihtsalt nii supertupervinge. Korraks selline tunne, et su tegemistel on m6tet ja ohh.. elu on nii ilus! H6ljun siin 6hus praegu...
Varsti kirjutan pikemalt, igatahes sain v2ga postitiivset tagasisidet ja... mul pole s6nu. Taas tuli meelde, kuidas mulle meeldib luua midagi uut. Kuna seekord panin lavale midagi v2ga isiklikku siis on selline vabanemise tunne... :) 

MUIDEKS! V2ike saladus, et mul on lagritsat ja kalevi sokolaadi! Aga see on ka yks tore jutt kuidas nad minuni j6udsid, millest tahaks ka kirjutada.

Nyyd on minu j2rgmiseks suuremaks taatumiks vanemate ja Piia-Ahto kyllatulek. Olen hotelle l2bis6itnud ja paar p2ris toreda kohta leidnud. Ootan neid juba v2ga !

+ See ainete valimine ja sobitamine kultuuriakadeemiaga on ikka yks aju k2rvamine. V2iksed probleemid on siin ilmnenud aga kyll tuleb ka lahendus :)

Ebasõbrapäev

Jah, mina olen see tüdruk, kes tähistab sõbrapäeva täiel rinnal! 

Vähemasti tahaksin šokolaadikarpe, lilli, suudlusi, postkaarte, telefonikõnesi,  õhtusööke ja kõik muud sõbrapäeva nänni enda sõpradele saata, neid meeles pidada ja öelda kui tähtsad nad mulle on. Aga nagu ikka ... elu ei ole kindel raudteerööbas ja peaaegu kunagi ei lähe asjad nii nagu tahad.

See oli minu enda viga, et panin päevale enda ootused koormaks. Õhtul olin pettunud, üksik ja ja valasin vihmasegusse ka mõne soolase.

Kõik tipnes sellega, kui tahtsin kohvikus, kus saab rahvusvahelisi kõnesi teha, enda sõpradele helistada ja kavatsesin tunde telefoniotsas rippuda. Pärast 30 minutilist üritamist  nii ühe kui teise numbri eeskoodiga ja kui lõpuks ometi hakkas telefon kutusma, läks elekter ära. Ma lihtsalt ei suutnud seda uskuda. Kuradi vihm ja äike! Terve kvartal oli elektrita. Panin siis enda niiske ja haisva vihmamantli tagasi selga ja sõitsin koju.

Vähemasti hommikul riidesse pannes oli mul uhke tunne panna selga Silja, Mimmu ja Krissu poolt kingitud särk, mis küll hiljme sai vihma tõttu sõbra vana T-särgi vastu vahetatud. Pidasin teid terve päeva meeles.

Muidu Indoneesias väga ei tähistata sõbrapäeva nagu Eestiski on see Ameerikast tulnud püha ja mitte omakootud.

Pealkirjatu

Eile õhtul tahtsin nii väga kõigile tähtsatele inimestele helistada ja hingeldades telefonitorru piiksuda " Ta tahab MINUGA koostööd teha. Ta palus mind tantsijaks enda videosse!! Uskumatuuuu! "

Täna ei tundugi asi nii suurejooneline.

 Nimelt Andre, kellega oleme paaril korral kohtunud tahab tantsufilmi teha ja nagu ilmselt aru saate, palus ta mind tantsijaks.

Suurepärane on see sellepärast, et ta on omal alal parim Indoneesias. Ta on 35 aastane, mees, töötab minu ülikoolis ja Solo ülikoolis lektorina. Ta looming on üldiselt sotsiaalkriitiline. Kuna Penny teab teda minust paremini, usaldan tema öeldut, et see on suur võimalus töötada koos professionaaliga, kelle töö hinnatakse kõrgelt. Olen põnevil. Suur väljakutse mulle.

Täna andsin keeletundi selles väikses ülikoolis, kus varemgi. Tegin neile seda 1 minuti küsimuste mängu. Väga nunnud noored on(17-19 a.) Palka hakkan vist veits rohkem saama kui esialgu lubatud.

Balletikoolist ei ole kahjuks vastust saanud.

Bizzare festivalil osalen tööga " Pollute me "  Väga diip.
Plakat:

Posti müsteerium

Iga nädal lähen Mr Bangangi juurde ja küsid" Dear Mr, is there any postcard or letter for me ?"  ja alati saan kõrvuskajava:  " No"

Muidugi, ühe kaardi olen saanud Anna-Kristiina Siitanilt. :) Ta on mu lemmik eestlane praegu.

Ning Brite  ütles, et ka tema on midagi teele läkitanud! Ei suuda esmaspäevani oodata ja Mr BangBangi juurde pärima minna!

Olen ise poolpatune. Olen umbes 15 postkaarti saatnud ja kohale on jõudnud - ÜKS! Ühe suurema kirja saatmisest on möödas juba pea KOLM KUUD! Kui te juulis peaksite postkaardi saama jõulutervitustega siis teate, et see on minult. Postitöötajad peaksid vähem Meka poole kummardama, et kirjad kiiremini liiguks.

Ühe modellitöö pakkumise sain - tore. Penny ütles, et tal on mulle mingi tõsine jutt seoses Jakarta projektiga. Homme lähen keeletundi andma, saan 90 minuti eest 75 000 Rp. ( umbes 6 euri). Aga ärge kellegile öelge, sest tegelikult ei tohi Darmasiswa tudengid töötada.

Huurraa Hannele vennale, kes varsti Indoneesiasse saabub!

Seebimulli tahaks hirmsasti pugeda

Veider, millise tunde tekib minus nuusutades Jenkki lagritsa-vaarika nätsupakki. Nuusutan, sest viimased nätsud on ärasulanud ja sügaval pakipõhjas.  Kuid egas see mind takista, küll ma need väljaurgitsen säält ja hammaste külge kleebin!

Üldiselt tahaks praegu suure seebimulli sisse pugeda. Nagu muumiorude loos. Oled seda osa näinud, kus nad leiavad imerohu, mis seebimullid hästi suureks ja tugevaks teevad?! Nad lähevad nende sisse ja hakkavad lendama. Vot nii tahaksingi triivida teadmatus suunas. Värvilises maailmas.

Eile käisin väljas. Leidsime laheda kohviku, kus mängiti alguses puhast rockabilli, siis Rockabilly Ska segu ja lõpuks, nagu ikka, vallutas kõlareid reggea. Tantsida oli mõnus. Mulle väga meeldib rockabilly stiilis muusika. Lõpuks maandusid sinna ka meie teised darmasiswa sõbrad, selgus, et kahel rumeenlasel on Jogjas viimane õhtu. Olime õnnega koos, saime neile põsemusi anda ja elus õnne soovida. 

Endalegi märkamata on minust saanud kultuurinohik, kes käi ainult kunstinäitustel ja etendustel. Pidin tõdemusega allaneelama kommentaari:“ Vau, SINA oled peol.“ Nüüdsest hakkan rohkem käima. Ausalt.

Täna käisin rannas Jogja Air Show´d vaatamas. Väga vägev oli! Homme lähen ka. Sain jälle punase nina ja kipitava naha. Sõin KALA ja merekarpe.maitses.

13 ja 27 veebruar esinen naabripoisi näitusel. 16 veebruaril esinen bizzare festivalil performanciga. Esmaspäevast hakkan keeletundi andma. Järgmisel nädalal tulevad mõningad eestlased Jogjasse, põnev! 

ego

Mainisin sellest koolist, kus olin native speaker. Kutsusid mind nyyd tagasi. Kui pakkusin s6brantsi ka neile sain vastuseks sellise s6numi " Oh..Like that, my students just want you." Ego t6usis?-ooo jaaa!

:)

The game is on!

Tere lõbusat hommikut !

The game is on !
Ma ei m2leta kas olen maininud, et olin Pennyle modelliks projektile, mille ta saatis Jakartasse. Need tyybid seal pealinnas on yhed parimad Aasias ja suured nimed terves maailmas. Oleme siin rohkem kui kaks n2dalat kyysi n2rinud ja oodanud vastust. Ja eile .... saime vastuse! Penny 6htustas ja r22kis koostööst  koos yhe Jakarta bossiga. Tuli v2lja, et nad on v2ga huvitatud!!! Parim uudis yldse!! Muidugi, mulle ei t2henda see midagi olin ainult yhkordne modell aga Pennyle on see t6esti suur v6imalus! Kuid ka mina v6in v6idutseda, sest kes teab, suured bossid on mu n2gu n2inud ja kuna nad tegelevad ka performancitega...ehk kui nad j2gmine kord mind uuesti peaks n2gema olen nende m2llu juba syybinud  Nii et t2na oleme r66msad !

Muidugi on sel oma negatiivne pool: Penny l2heb pikaks ajaks Jakartasse. :(

Eile juhtus veel r66mustav uudis. Nimelt kylastasin ainsat Jogja balletikooli.. v6ib juhtuda, et nad helistavad mulle ja pakuvad tööd v6i muud miskit. See oleks tore tegevus!

Ennast seal balletikooli pakkudes m6istsin, kuidas on veel palju 6ppida "enese myymisest". 6nneks olin koos Pennyga, kes on selles asjas meister ja nii myysimegi, esialgu kyll ainult, telefoninumbri maha.

Ja siis uurisin veel jooga6petaja paberite kohta. 10 miljonit maksaks 200 tunnine jooga6petaja koolitus. Koht tundus t2iesti tasemel. See oles hea investeering tulevikku.

Naabripoisi avamisel esinen kindlasti(13 veebruar). T2na l2hen r22gin kuraatoriga. Nii et ka see m2ng on alanud!

Meil siin sajab j2lle vihma aga aina v2hem iga p2evaga. Kuratlikult palav on kyll. 


PS! Palun vabandust ma ei oska seda n6medat taustav2rvi muuta :)

Igapäevaelu

Midagi ei olegi nagu toimunud aga samas on nii palju. Elan siin enda igapäevaelu. Kuna kõik darmasiswa sõbrad, väljaarvatud Penny ja mina, on kusagil reisimas siis veedamegi enamus aega koos. Hakkame juba paarikest meenutama ja käime "kohtingutel" - eile käisime kinos ja täna lähme koos drag-showd vaatama.
Okei. Tegelikult ei ole asi nii draagiline. Kuidagi palju vaba aega on küll, kool algab alles 11. veb.

 Õpetasin ühes ülikoolis 2 tundi inglise keelt või olin nö native english speaker. Sain pappi ka selle eest. Käisin paar korda uues jooga kohas, mis on väga halb ja kuhu hea meelega enam jalga ei tõstaks, kui mind 4 korra pilet ei takistaks. Esinen naabripoisi Andrese maalinäituse avamisel vist ja püüan sellega tegeleda.

Käisin enda uue indoneesia sõbrantsiga massaažis..mm.. see oli hea. Täna lähen tema ja ta abikaasa juurde sulgpalli mängima. Kohe peangi jalga laskma siit... Nad on väga toredad tüübid.

Püüan enda mõtted eemal hoida sellest, et ainult 4 kuud on siin olla jäänud. Kardan vist veidike tagasi tulla või siit ära minna. Ei teagi. Veider kuidagi. Just nagu sain siin  järjepeale, tean juba kuidas mis-kus on ja kuidas töötab ja varsti peangi ära minema ja selle kõik siia jätma. Ei taha sellele mõelda. fjkvopdjudioye

Muidu on ikka rõõmus elu. Magan hommikul nii kaua kui tahan, olen üleval nii kaua kui tahan, laulan nii kõva häälega kui tahan. Ilmselt see teeks nii mõnegi kadedaks aga ma ütlen teile, et selleks pole põhjust. Eelistaks tegevust tegevusetusele.

Tsauka-pauka.