Kui esimene indoneesias oldud nädal tundus
mega pikk, lausa üks mu elu pikemaid, siis teine nädal on möödunud linnutiivul! Kui eelmise nädala peale mõeldes tekkis hirm,
et aasta on ikka väga pikk aeg siis selle nädalaga võrreldes möödub aasta
kiiresti. Ehk põhjustas selle nädalase kiiruse see, et tegemist oli esimese
koolinädalaga.
Olen alati klassis olnud üks lühemaid.Kuid
nüüd on saatus pöördunud ja indoneesia tantsusaalis olen tõeline koljat. Mu
jalad tunduvad nii suured võrreldes väikeste indoneesia neidude jalgadega.
Päris kohmakas tunne on. Muidu on tunnid üsna rasked, kuid põnevad. Tuli välja,
et võisime võtta ainult 4 ainet semestris, õnneks on need 2/3 korda nädalas,
nii et päris hea koormus. Lisaks koolitundidele hakkan käima pühapäeva
hommikuti joogas ja loodetavasti kabuera tunnis.
Minu aineteks on Jogja traditsiooniline tants,
Bali traditsiooniline tants, body knowledge ehk selline karl saksi moodi tund ja
traditsioonilise muusika tund. Järgmine semester saan põnevamaid aineid võtta,
sest siis tean juba keelt. Näiteks on siin sellised ained nagu tantsukriitika, tantsuteater või tantsu manageerimine. Päris huvitav! Siinkohal ütlen
ausalt ära, et mulle meeldivad mu Viljandi kursusekaaslased palju rohkem kui
siinsed. Igatsen teid seal kaugel !
Eile sadas esimest korda vihma, hakkame
vihmahooaega sisenema. Sadu tegi mind väga õnnelikuks, sest siis oli veidi
jahedam. Ühtlasi lõi ninna ka Eesti lõhn, naljakas, poleks kunagi arvanud, et
selline asi on olemas.
Ütlen ausalt, et mul on paarist siinsest
asjast juba isu täis. Nagu näiteks keelepurssimisest, tahaksin juba aru saada,
tunnis läheb nii palju tähtsat infot kaduma tänu keelebarjäärile. Kõrini on ka
WC-st, kuna paberit siin ei kasutada, loputatakse tagumikku veega ja tänu
sellele on perse kogu aeg märg. See on kõigile meile, välismaalastele, probleem.Peaaegult iga kord
arutame, et kuidas seda ikkagist täpselt teha tuleks. Keegi peaks meile ette näitama.
Igatsen ka normaalset dušši, kus sa lihtsalt keerad nuppu ja jahutav vesi
langeb su peale, ma ei taha mingit ämbrit ja kopsikut varsti nähagi. Ühesõnaga
igatsen mugavusi, mis on muutunud mu vajadusteks. Kuid see on seiklus ja olen valmis ennast selle nimel märja tagumikuga ebamugavalt tundma :)
Ilmselt tänu teistsugusele kliimale on mu keha
hakanud vingerpussi mängima. Näiteks iga kord pärast söömist hakkab mul halb.
Mitte, et mul otseselt oleks põhi alt ära, kuid sees keerleb ja paha on olla.
Õnneks kaob see kiiresti ja umbes 20 minuti pärast on juba täitsa ok olla. Kui
võtta arvesse seda ebameeldivust ja et
ükski toit ei ole väga maitsev, hoidun natukene
söömisest. Ja tänu sellele olen umbes 2 kilo kaalust alla võtnud,
juheii! Valetan, üks toit on mis mulle väga maitseb ja selleks on mahalad,
ostsin endale selle tarbeks isegi blenderi. Mul ei ole voodit, ei kodu, kuid
vähemasti on mul blender.
Praegu elan koos Arieni ja Gajuga, lahedad
indoneesia tüdrukud. Lisaks neile on ka
Arieni vanaema ja ta vend. Magasin lausa
kaks ööd vanaema kaisus, siis kui Arieni vanemad ka külas olid ja ruumi vähe
oli. Mul on hea meel, et nad võtsid mu väga kiiresti omaks. Vanaemale olen uus
lapselaps ja nad kutsusid mu Sumatra saarele külla. Hea, et mul on oma
indoneesia perekond. Irieni ja Gajuga saab ka igasuguseid asju teha,
sest nad mõlemad on väga aktiivsed ja avatud uutele kogemustele! Siiski see idüll
ei kesta kaua, sest kuu pärast kolime siit välja, Iiren kolib Põhja-Jogijasse
koos enda vennaga, kuna ta kool on seal ja siin, külapiirkonnas, vaadatakse
imelikult kui poiss ja tüdruk ühe katuse all koos elavad. Pealegi ei ole siin
tingimused kõige paremad. Mul on juba uus elukoht ka olemas, hakkan elama koos
välismaalastega, kahjuks. Hakkan elama koos malagassi, poolaka ja veel uhega, kuid pean tema rahvuse kohta veel uurima.
Täna, reedel, on
mul vaba päev. Mõtlesin, et puhkan, aga ei! Sai võitu minu püsimatu poolus
ja otsustasin sultani paleed külastama minna. Kas teadsid, et Jogja sultan elab
endiselt oma palees!? Loodan et mul avaneb võimalus täna talle silma teha.
Sul on seal nii äge!!!!!!! On seal mõni muusikaakadeemia ka? Ma oleks märjaks tagumikuks valmis! :D
ReplyDeleteSiin on muusikaosakond!!! Aga nagu ma kuulnud olen siis mitte väga heal tasemel.Anni, see märg tagumik ei ole nii kerge kui tundub!
ReplyDeleteKallis Käps.
ReplyDeleteMul on sulle infot. järgmine kord, kui näed mõnda kohalikku (kõige paremini sobivad selleks eksperimendiks vanamehed), siis jälgi nende käsi ja vaata, kas ühe käe väikse sõrme küüs on imelikult pikk. Sest mina olen kuulnud, et süsteem on selline: sa kasutad oma käsi...sõrmi... küünt! Ja see vesi seal on käe või küüne pesemiseks... rõve, eksole. Aga rahulda mu uudishimu ja järgmine kord vaata, kas see väikse küüne jutt vastab tõele.
Anni