Friday, September 21, 2012

21.septeber



Kui esimene indoneesias oldud nädal tundus mega pikk, lausa üks mu elu pikemaid, siis teine nädal on möödunud linnutiivul!  Kui eelmise nädala peale mõeldes tekkis hirm, et aasta on ikka väga pikk aeg siis selle nädalaga võrreldes möödub aasta kiiresti. Ehk põhjustas selle nädalase kiiruse see, et tegemist oli esimese koolinädalaga.

Olen alati klassis olnud üks lühemaid.Kuid nüüd on saatus pöördunud ja indoneesia tantsusaalis olen tõeline koljat. Mu jalad tunduvad nii suured võrreldes väikeste indoneesia neidude jalgadega. Päris kohmakas tunne on. Muidu on tunnid üsna rasked, kuid põnevad. Tuli välja, et võisime võtta ainult 4 ainet semestris, õnneks on need 2/3 korda nädalas, nii et päris hea koormus. Lisaks koolitundidele hakkan käima pühapäeva hommikuti joogas ja loodetavasti kabuera tunnis. 

Minu aineteks on Jogja traditsiooniline tants, Bali traditsiooniline tants, body knowledge ehk selline karl saksi moodi tund ja traditsioonilise muusika tund. Järgmine semester saan põnevamaid aineid võtta, sest siis tean juba keelt. Näiteks on siin sellised ained nagu tantsukriitika, tantsuteater või tantsu manageerimine. Päris huvitav! Siinkohal ütlen ausalt ära, et mulle meeldivad mu Viljandi kursusekaaslased palju rohkem kui siinsed. Igatsen teid seal kaugel ! 

Eile sadas esimest korda vihma, hakkame vihmahooaega sisenema. Sadu tegi mind väga õnnelikuks, sest siis oli veidi jahedam. Ühtlasi lõi ninna ka Eesti lõhn, naljakas, poleks kunagi arvanud, et selline asi on olemas.

Ütlen ausalt, et mul on paarist siinsest asjast juba isu täis. Nagu näiteks keelepurssimisest, tahaksin juba aru saada, tunnis läheb nii palju tähtsat infot kaduma tänu keelebarjäärile. Kõrini on ka WC-st, kuna paberit siin ei kasutada, loputatakse tagumikku veega ja tänu sellele on perse kogu aeg märg. See on kõigile meile, välismaalastele, probleem.Peaaegult iga kord arutame, et kuidas seda ikkagist täpselt teha tuleks. Keegi peaks meile ette näitama. Igatsen ka normaalset dušši, kus sa lihtsalt keerad nuppu ja jahutav vesi langeb su peale, ma ei taha mingit ämbrit ja kopsikut varsti nähagi. Ühesõnaga igatsen mugavusi, mis on muutunud mu vajadusteks. Kuid see on seiklus ja olen valmis ennast selle nimel märja tagumikuga ebamugavalt tundma :)

Ilmselt tänu teistsugusele kliimale on mu keha hakanud vingerpussi mängima. Näiteks iga kord pärast söömist hakkab mul halb. Mitte, et mul otseselt oleks põhi alt ära, kuid sees keerleb ja paha on olla. Õnneks kaob see kiiresti ja umbes 20 minuti pärast on juba täitsa ok olla. Kui võtta arvesse seda ebameeldivust  ja et ükski toit ei ole väga maitsev, hoidun natukene  söömisest. Ja tänu sellele olen umbes 2 kilo kaalust alla võtnud, juheii! Valetan, üks toit on mis mulle väga maitseb ja selleks on mahalad, ostsin endale selle tarbeks isegi blenderi. Mul ei ole voodit, ei kodu, kuid vähemasti on mul blender. 

Praegu elan koos Arieni ja Gajuga, lahedad indoneesia tüdrukud. Lisaks  neile on ka Arieni vanaema ja ta vend.  Magasin lausa kaks ööd vanaema kaisus, siis kui Arieni vanemad ka külas olid ja ruumi vähe oli. Mul on hea meel, et nad võtsid mu väga kiiresti omaks. Vanaemale olen uus lapselaps ja nad kutsusid mu Sumatra saarele külla. Hea, et mul on oma indoneesia perekond. Irieni ja Gajuga saab ka igasuguseid asju teha, sest nad mõlemad on väga aktiivsed ja avatud uutele kogemustele! Siiski see idüll ei kesta kaua, sest kuu pärast kolime siit välja, Iiren kolib Põhja-Jogijasse koos enda vennaga, kuna ta kool on seal ja siin, külapiirkonnas, vaadatakse imelikult kui poiss ja tüdruk ühe katuse all koos elavad. Pealegi ei ole siin tingimused kõige paremad. Mul on juba uus elukoht ka olemas, hakkan elama koos välismaalastega, kahjuks. Hakkan elama koos malagassi, poolaka ja veel uhega, kuid pean tema rahvuse kohta veel uurima.

Täna, reedel, on mul vaba päev. Mõtlesin, et puhkan, aga ei! Sai võitu minu püsimatu poolus ja otsustasin sultani paleed külastama minna. Kas teadsid, et Jogja sultan elab endiselt oma palees!? Loodan et mul avaneb võimalus täna talle silma teha.

3 comments:

  1. Sul on seal nii äge!!!!!!! On seal mõni muusikaakadeemia ka? Ma oleks märjaks tagumikuks valmis! :D

    ReplyDelete
  2. Siin on muusikaosakond!!! Aga nagu ma kuulnud olen siis mitte väga heal tasemel.Anni, see märg tagumik ei ole nii kerge kui tundub!

    ReplyDelete
  3. Kallis Käps.
    Mul on sulle infot. järgmine kord, kui näed mõnda kohalikku (kõige paremini sobivad selleks eksperimendiks vanamehed), siis jälgi nende käsi ja vaata, kas ühe käe väikse sõrme küüs on imelikult pikk. Sest mina olen kuulnud, et süsteem on selline: sa kasutad oma käsi...sõrmi... küünt! Ja see vesi seal on käe või küüne pesemiseks... rõve, eksole. Aga rahulda mu uudishimu ja järgmine kord vaata, kas see väikse küüne jutt vastab tõele.

    Anni

    ReplyDelete