Kahjuks lõppes mu elu indoneesia plikade juures ja nüüd elan koos kolme Darmasiswa õpilasega. Kolm poissi ja mina, nad on kõk väga toredad, mul oleks nagu kolm venda. :)
Hihihi. Kuna on varahommik olen ainuke, kes on internetikohvikus ja see tähendab seda, et mul on kiire nett. Olenemata läänelikust nimest ei näe see välja selline internetikohvik nagu sa ettekujutad. Ikka selline Indoneesia style, koos siblivate sisalike, augulise lae ja lohakalt värvitud seintega. Enivei, siin on mõned pildid minu elust.
Veel ei ole jõudnud pilti teha minu uuest toast aga minu vana tuba nägi välja selline:
Mu toa seinal on kõrvad (või silmad):
Toilet/ Bathroom:
Minu uus kaisuloom (kingitus Irenelt):
Kui pilgu taeva poole tõstad näed banaane!! Ou what a wonderful life!
Kuna bussid siin ei liigu, metrood ei ole ja rongid sõidavad ainult pikki vahemaid siis peamine sõiduvahend on mootorratas. Mootorratast mul veel ei ole aga vähemasti on mul kiiver. Kiivri kasutamine on kohustuslik, kui politseile vahele jääd siis nad konfiskeerivad su sõiduvahendi. Õnneks või kahjuks on ametnikud siin nii korrupeerunud, et pistad pihku mõne ruphia ja pääsed puhta nahaga. Tean, et näiteks lubadetta sõidu eest peab maksma 20 000 Ruphiat( vähem kui 2 eurot ).
Loodan, et enne järgmist kuud saan osta mootorratta, sest selleta olen nagu halvatud - kuhugi ei saa minna. Normaalses konditsioonis roller maksab umbes 5 000 000 Rupiaht (~500 eurt). Pärast aastat saan ratta maha müüa ja loodetavasti kaotan ainult 1 miljoni. Mootorratta rent üheks kuuks on 600 000 rupiaht, ehk osta on odavam. Nägin koolis sellist ratast parkimas ja ta võitis mu südame:
Ma ei tea, kuidas neid sisalike nimetama peaks. Aga sellised väiksemad ja suuremad tüübid jooksevad pidevalt seintel. Enamus neist peaksid ohutud olema, kuid veidi suuremad, pidid mõni kord hammustama ja lahti laskma alles siis kui sa ta tapnud oled. Raske oli neid pildile tabada, sest nad on väga kiires siblijad.
Käisime üks õhtu Darmasiswa seltskonnaga klubis. See oli nagu iga teine klubi maailmas. Veider oli see, et muidu riietumisstiililt konservatiivne indoneesia oli piirid kaotanud. Laval olid tantsupiigad nii napis rõivas, et isegi välismaalastel jäi suu lahti.
Enne pidu. Pildil on tore tüdruk Olga, ta on St.Peterburist.
Föönitamine Indoneesia moodi :
Ülikooli campuses toimub iga päev midagi huvitavat. Üks hommik, kui kooli läksin toimus teatrikunsti arvestu. Tegemist oli Java traditsiooniga, kus kaeti kogu keha muda ja värviga. Midagi seotud šamaanlusega.
See kool siin on tõesti lahe ja kunagi pühendan terve postitus selle ülikooli headusele.
Pean nüüd tundi ruttama aga teile tere hommikust, sest teie kell on 07.00! Aeg tööle minna. Meil on plaan minna ujuma basseini, teeme endale väikestviisi puhkepäeva. Ootan seda juba.
PS! Käisin juuksuris, nüüd mul on õlgadeni juuksed, palju jahedam on. Vb lõikan veelgi lühemaks.
UU, Tahan uuest soengust ka pilti.
ReplyDeleteEi taha manitsema hakata, aga mingid ohud seoses rolleriga on üleval.Maksab nende mõistes päris palju ja ka meie hindade järgi, pruugitud roller ja 500 euri on palju. Kui asi on väärtuslik, kuidas tagada ta säilimine? Väike roller võib üsna palju bensiini võtta, kui on kulunud mootor ja töötab ülekoormuse tingimustes!(raske eurooplane seljas!)Kasutatud riist nõuab hoolet ja kulu- osade vahetust! Näiteks kummid!Õli!Trossid!Laagrid!Kas sellisega sõitmine nõuab sõidulubasi? Regulaarselt tuleb õhufiltrit puhastada,kui on kahe taktiline, siis tankides õli lisada jamasid jägub!!! Kaalu enne tegu! Aga tavaline jalgratas?
ReplyDeletePaps
Põhja Sumatra Aceh, paar aastat tagasi:
ReplyDeleteKui motod või truckid üksteisele lähenevad, siis pannakse parem suunatuli vilkuma, et näidata oma kaugust tee keskjoonest (vasakpoolne liiklus, eksole), sest teed on tihti kitsad.
Ja inimesed tuututavad üksteisele. See on ok, kui sa sõidad politseiautost mööda ja annad signaali, sest sa ju tahad ikka politsei vastu sõbralik olla.
P.s. autosi kutsutakse moto-deks, veokaid drukkideks,tsiklid on hondad.
Tead, motlesin ka alguses, et ei ole midagi seda mootorratast nii vaga vaja. Aga see on nagu piinamine, tahad kuhugi minna, kuid sa oled nagu kinni liimitud. Muidugi on sel omad riskid aga leian, et see on vaart riskimist. Vastasel juhul jaab mul palju uusi asju nagemata ja kogemata. Ma ei taha soltuda kellestki teisest, et palun kas sa saaksid mind viia sinna voi tanna, olen seda niigi teinud selle kuuga.
ReplyDeleteSamas, vb on rentimine lihtsam variant, maksan kyll umbes 3 miljonit rupiat rohkem aga vahemasti ei pea muretsema mahamyymise parast. Mida sa arvad ?
Kaie, mu soengust ei tule yhtegi pilti, sest kohe kui fotograaf oma objektiivi minu peale suunab laheb see katki, vot nii ilus soeng on. :)