Minu kõht on kohaliku toiduga ära harjunud ja iga päev umbes
kella 13.00 paiku nõuab mõnda riisi-või nuudlirooga. Enam ei näe kartuliputru
uneski! Osates õigeid asju vältid olen päris edukalt pääsenud suurematest
kõhuhädadest. Erinevalt teistest.
See ei tähenda, et toite maitsmata oleksin jätnud!
Nagu näiteks praetud rohutirtsud. Alguses oli päris õõvastav
tema pea enda hammaste vahele asetada. Aga krõmpsus hästi ja maitsel polnud
väga vigagi, meenutas kala. Öösel nägin õudukat, kuidas rohutirtsu zombid suust
välja ronivad.
Öleeile sõin jällegist ?merekarpe? Neid saab teeäärsest
seafoodi söögikohast. Need olid isegi päris head, natukene nätsked. Kahjuks
pärleid ei leidnud ja õnneks õudusunenägusi ei näinud.
Terve hunnik merekarpe:
Pärlitu:
Tööriistadena kasutatakse siin lusikat, kahvlit või käsi,
VÄGA HARVA nuga. Kätega on väga huvitav süüa. Kui lähed kohta, kus ollakse
lauanõudega kitsid, pannakse iga ühele lauale ka väike kauss. See ei ole
joomiseks! Vaid käte loputamiseks.
Kui esimest korda enda indoneesia famiiliaga sööma läksime,
kohta kus kasutasime ainult käsi, jõllitasid nad mind huviga ja naersid.
Kuidagi veider oli kätega enda toidu sees sorkida. Hiljem sain teada, et kätega
riisi söömiseks on lausa oma tehnika.
Ürgne värk ma ütlen!
Umbes kella 18.00 ajal
löövad leti lahti tee äärsed söögikohad- väiksed hurtsikud. Seal tehakse tavalisi
kohalikke toite. Mõnes kilega kaetud hurtsikus läheb paras pralle ka lahti. Sellistest
kohtadest olen seni eemale hoidnud või kui käinud siis mõne indoneesia sõbraga
Need on potensiaalsed kohad, kus sind paljaks varastatakse või toidumürgituse
osaks langed.
Toitu saab veel osta sellistelt kaarikutelt.. ratas mis on
ümberehitatud toidutegemiseks(seda peab ise nägema, et aru saada). Sealt saab
osta ka mahla, kus ulbivd imelikud ussid, mis on tegelikud mingisugused
riisitooted. Lähevad nagu konnad alla. Mahl pakitakse läbipaistvasse kilekotti,
pannakse kõrs sisse ja kinnitatakse kummiga. Selline süsteem toimib päris
hästi. Need ratta söögikohad teevad igaüks, külavahel sõites, väga
iseloomulikku häält. Mõni kõristab võtmetega, mõni lööb puutükke kokku jne.
Tihti on kassidel nagu veerand saba alles. Keegi ütles, et
nad söövad neid. Kohalikud on seda eitanud, kuid kui mõni kassisaba toit mulle
ette satub siis proovin ära.
Muide kõige tavalisem kala mida söögikohtades pakutakse on
kasskala. Tegime Gajuhga, üks tüdrukutest kellega koos elan, plaani, et
millalgi lähme randa kala sööma. Seal pidi olema suur värske kala turg, ostad
kala ja kusagil seal kohapeal saad valida, kuidas nad su kala valmistavad,
millist kastet tahad jne.
Just lõpetasin kollase arbuusi söömise. Mekkis natukene
kõrvitsaselt.
Söögirattast tee pilti ka!Ja külavaheteest ja sabata kassist ja kilekotti pakitud mahlast!
ReplyDeleteSaba peaks hästi hamba all krõmpsuma - krõmpskont ju ikkagi. Järgmine kord kui midagi krõmpsu sööd, siis tea, et see võib kassi saba olla. ;)
ReplyDeleteKäisime Ahtoga eelmisel nädalal ühes hiinakas söömas, et su maitseelamusi natukenegi läbi elada. Võtsime mereanni nuudlid ja need olid suhteliselt jubedad. Mingid nätsked kaheksajalad ja mudamaitselised rannakarbid olid sees. Ilmselt need eesti pilusilmad lihtsalt ei oska korralikult süüa teha.
Varaani mune ei ole veel müügil näinud?
Jaa, ausõna. Kurdan pildivähesust su värvikate kommentaaride kõrvale. Musisadu ka sinu poole.
ReplyDelete