Thursday, October 11, 2012

Toit



Minu kõht on kohaliku toiduga ära harjunud ja iga päev umbes kella 13.00 paiku nõuab mõnda riisi-või nuudlirooga. Enam ei näe kartuliputru uneski! Osates õigeid asju vältid olen päris edukalt pääsenud suurematest kõhuhädadest. Erinevalt teistest.

See ei tähenda, et toite maitsmata oleksin jätnud!
Nagu näiteks praetud rohutirtsud. Alguses oli päris õõvastav tema pea enda hammaste vahele asetada. Aga krõmpsus hästi ja maitsel polnud väga vigagi, meenutas kala. Öösel nägin õudukat, kuidas rohutirtsu zombid suust välja ronivad.

Öleeile sõin jällegist ?merekarpe? Neid saab teeäärsest seafoodi söögikohast. Need olid isegi päris head, natukene nätsked. Kahjuks pärleid ei leidnud ja õnneks õudusunenägusi ei näinud.

Terve hunnik merekarpe:

 Pärlitu:

Tööriistadena kasutatakse siin lusikat, kahvlit või käsi, VÄGA HARVA nuga. Kätega on väga huvitav süüa. Kui lähed kohta, kus ollakse lauanõudega kitsid, pannakse iga ühele lauale ka väike kauss. See ei ole joomiseks! Vaid käte loputamiseks.

Kui esimest korda enda indoneesia famiiliaga sööma läksime, kohta kus kasutasime ainult käsi, jõllitasid nad mind huviga ja naersid. Kuidagi veider oli kätega enda toidu sees sorkida. Hiljem sain teada, et kätega riisi söömiseks  on lausa oma tehnika. Ürgne värk ma ütlen!

Umbes kella 18.00 ajal  löövad leti lahti tee äärsed söögikohad-  väiksed hurtsikud. Seal tehakse tavalisi kohalikke toite. Mõnes kilega kaetud hurtsikus läheb paras pralle ka lahti. Sellistest kohtadest olen seni eemale hoidnud või kui käinud siis mõne indoneesia sõbraga Need on potensiaalsed kohad, kus sind paljaks varastatakse või toidumürgituse osaks langed.

Toitu saab veel osta sellistelt kaarikutelt.. ratas mis on ümberehitatud toidutegemiseks(seda peab ise nägema, et aru saada). Sealt saab osta ka mahla, kus ulbivd imelikud ussid, mis on tegelikud mingisugused riisitooted. Lähevad nagu konnad alla. Mahl pakitakse läbipaistvasse kilekotti, pannakse kõrs sisse ja kinnitatakse kummiga. Selline süsteem toimib päris hästi. Need ratta söögikohad teevad igaüks, külavahel sõites, väga iseloomulikku häält. Mõni kõristab võtmetega, mõni lööb puutükke kokku jne.

Tihti on kassidel nagu veerand saba alles. Keegi ütles, et nad söövad neid. Kohalikud on seda eitanud, kuid kui mõni kassisaba toit mulle ette satub siis proovin ära.

Muide kõige tavalisem kala mida söögikohtades pakutakse on kasskala. Tegime Gajuhga, üks tüdrukutest kellega koos elan, plaani, et millalgi lähme randa kala sööma. Seal pidi olema suur värske kala turg, ostad kala ja kusagil seal kohapeal saad valida, kuidas nad su kala valmistavad, millist kastet tahad jne.

Just lõpetasin kollase arbuusi söömise. Mekkis natukene kõrvitsaselt.

3 comments:

  1. Söögirattast tee pilti ka!Ja külavaheteest ja sabata kassist ja kilekotti pakitud mahlast!

    ReplyDelete
  2. Saba peaks hästi hamba all krõmpsuma - krõmpskont ju ikkagi. Järgmine kord kui midagi krõmpsu sööd, siis tea, et see võib kassi saba olla. ;)
    Käisime Ahtoga eelmisel nädalal ühes hiinakas söömas, et su maitseelamusi natukenegi läbi elada. Võtsime mereanni nuudlid ja need olid suhteliselt jubedad. Mingid nätsked kaheksajalad ja mudamaitselised rannakarbid olid sees. Ilmselt need eesti pilusilmad lihtsalt ei oska korralikult süüa teha.
    Varaani mune ei ole veel müügil näinud?

    ReplyDelete
  3. Jaa, ausõna. Kurdan pildivähesust su värvikate kommentaaride kõrvale. Musisadu ka sinu poole.

    ReplyDelete