Saturday, January 26, 2013

Malaysia ja Laose muinasjutt

 Detsembris sõnumineeris Petra mulle oma master planist. Tegu oli siis AirAsia odavpiletitega. Muigui oli mu esimene mõte EI aga kuidagi läks nii, et korraga oli viimane raha pangaarvelt kadunud piletitealla ja ülejäänud kuu sõin paljast riisi.
Ärge saage valesti aru, piletid ei olnud kallid- 4 piletit ainult 1000000 ruphiat ehk u 100 eurot . Nii et tegu ei ole kahe valge rikka neiu reisiga. Vaid tudenglikult madala eelarvega. Tagantjärgi võin öelda, et need hetked, kui meie finantslus oli madalseisus tõi saatus meile ideaalsed lahendused lausa ise kätte.

Üksi sõna või fraas ei anna edasi neid emotsioone, mida saime reisilt. Ehk on pildid veidigi paremad illustreerimaks seiklust. Saime sõbrantsilt laenuks kaamera.
Siit siis piltuudis meie reisist:



Sellel pildil olen mina ja minu tšehhitarist reisikaaslane Petra. Neiu paremal õpib rahvusvahelisi suhteid ja konservatooriumis tšellot, indoneesias aga traditsioonilist muusikat. Ta on 22 aastane ja kala tähtkujust. Tal on 4 õde. Talle meeldib inimesi aidata. Ta on armunud suure lõuaga Brasiilialasse, kes elab Iirimal. Nad kohtusid lennujaamas. Nädal aega enne reisi ei rääkinud me Petraga omavahel sõnagi, et vältida üksteise tüütamist. Mainides asjaolu, et oleme mõlemad veeloomad- tema kala tähtkujult ja mina merineitsi juustevärvilt- ei läinud me reisiajal kordagi tülli ja suutsime (elevandi)sitastki rõõmu tunda.



Ja see on Carolin. Tema kohtusin ma meditatsioonilaagris ja tuli välja, et reisime samal ajal Malaysias. Tema küll natukene pikemalt kui meie. Carolinist ei tea ma suurt midagi, kuna meditatsiooni laagris ei tohtinud rääkida(mäletad). Tean, et ta on fotograaf ja oskab isegi tikutopsiga pilti teha!! Tal on nahahaigus, kuid mitte midagi hullu. Ta on pärast indoneesiasse tulemist kõvasti alla võtnud. Ta on vist 25 aastane. Sakslane.

Kui me siis Petraga Kuala Lumpuris maandusime oli Carolin, kelle lend oli paar tundi enne meid maandunud, meile China townis öömaja leidnud. Nimelt selles linnaosas on kõige odavam öömaja. Esimene mulje Kuala Lumpurist oli vau! OLEN EUROOPAS!

Teise päeva varahommikul panime Kuala Lumpurist leekima Cameron Highlandsi poole. Siin olen mina sitahädanäoga uut megamiskohta otsimas.

Sõime. Tahan olla hästi innovatiivne eksole ja tellisin pidevalt neid toite, mille nime tähendusest aru ei saanud. No ja nii ma sõin peaaegult iga kord kalasuppi. Toit mida ma ei salli! Õnneks olid sõbrad mul kalamaiad ja nõnda vahetasin enda kalasupi  kanasoolikatesupi vastu. Nämm nämm.

Hiljem sõin salaja enda kõhu täis paneeritud puuviljadega. Siinkohal on tegemist vist papaiaga. 

Kuna Indoneesias oleks jalutamine kuis seadusega keelatud nautisime luksust ja panime ühe jala teise ette.  Cameron Highland´s on kuulus oma istanduste poolest. Kuna kliima on seal külmem ja kuivem kui ülejäänud Malaysias siis on seal ka hea kasvatada. Sellel pildil ongi tegu ühe istanduse ja uute ridaelamutega. Meile meenutas see kõik kosmoselennuaparaati.


Aga siis! Sattusime paradiisi! Maasikaistandus! Vaata seda pilti kohe suuremalt ja sa näed punaseid punaseid maasikaid.

Mind köitsid rohkem sidrunid. Hiljem järgnesime ka noolele aga siis nad tahtsid juba raha saada. Raha ei olndu, tahtsime enda juuksed maha müüa aga ei läinud õnneks. 



Hakkasime aga tagasivantsima. Otsustasime leida otsetee. Aga nende otseteedega on nagu ikka, et lõpuks jõudsime džunglisse ja olime täitsa viltu. 

Kõik teed viivad toidu juurde. Nõnda jõudsid ka näljased džunglist välja ja lasime heal toidul maitsta. Seekord suutsin kala vältida.

Toidu kõrvale võtsime naani leiba. Mis osutus meie vaieldamatuks lemmikuks. Praegu näete leiva valmimise protsessi. (Jah see pannkook seal tünnis on naan)Pean tunnistama, et tegemist oli vist India restoraniga.


 Cameron Highlandis oli ikka veidraid istandusi ja kasvandusi. Nagu näiteks LIBLIKA kasvandus või katkuse istandus. Järgmisel päeval suundusime teeistandusse. Pool teed sõitsime kohalikubussiga ja kõndisime umbes 6 km. Olime ikka väga elevil võimalusest kõndida. Ilus vaade oli :


Hea koht ukaka mängimiseks ( kui mul oleks rohelised juuksed)


Üritasin üht teekotti endale kaubelda. Muideks Indoneesia ja Malaysia keel on väga sarnased nii saimegi üksteisest aru. Poisid lubasid ühe koti mulle lennukisse visata. Aga ilmselt ei saanud see tollist läbi.

 Selle pildi tegime enda vanematele. Selgus, et meil kõigil kolmel oli keegi peres tõeline aiandusguru. Palun. Mis õiega on tegu ?


Jõudsimegi enda eesmärgini - teemuuseumisse/ tehasesse. Lõõgastusime ja ostsime kalli raga eest tee. Kiidaksin eriti enda valikud. Tõeline maitseelamus! 


See on laboratoorium, kus maitstakse ja tesititakse uusi teid. Kindlasti oleks tore omada teemaitsja elukutset.


Tee nagu pulber.

Oleksin tahtnud teed natukene taskutesse kühvelda....

Nõnda jalutasimegi tagasi. Mina ja Petra sõitsime Kuala Lumpurisse, et hommikul lennukile istuda. Caroliniga jätsime aga sinna, sest ta veetis veel nädalakese Malaysias.


Olgu tänatud lennujaamad, mis öösiti lahti on ja kus saab odavalt ööd veeta. Nagu pildilt näha oli meil väga meeleolukas õhtu.


LAOS! Võtsime lennujaamast tuk-tuk´i(kohalik trantsport), maksime 3 kordset hinda, nagu hiljme selgus ja suundusime bussijaama. 


Bussijaamast võtsime järgmise suurema tuk-tuk´i.  Omad tagajärjed olid pärast 4 tundi sellel istmel istuda. Aga puhusime enda tagumikele elu sisse - mis ei tapa teeb tugevaks.


Kui sõitsime külast läbi andsime signaali. Nõnda peatusime tihti ja meie kaarik täienes aina rohkemate asjade ja inimestega. Täitsa veider millised kaupe me peale laadisime. Vahepeal vedasime isegi käru! Tänu sedalaadi vaatamisväärsustele ei hoolinud me istme kõvadusest ja nautisime sõitu.


Üle 5 kuu nägime saia!!! Kui prantslased Laost minema purjetasid, jätsid nad saia siia. 

Mida rohkem edasi sõitsime seda mägisemaks loodus läks :


Vang Vieng. Väga armetu linn. Otsustasime pärast 4 tundi sealt leebet tõmmata. Käisime siiski paari templit vaatamas.

Ilus:


Kuid varsti oli mul neistki kopp ees.( Oleks ma teadnud kui paljud templid mind vee ees ootavad...)


Jõudsime Luang Prabani öösel. Kuna raha ei olnud magasime väljas/bussijaamas. Väga külm oli. Mina väga magada ei saanutki. Isegi kui olukord oli suheliselt sitt oli selles oma võlu. Hommikul äratas mind üles naaberputkast tädi sooja teega ja avastasime enda ümbert imeilusad mäed, mida pimedas tulles ei näinud. 


Hommikul leidsime imeilusa hotelli. Olime nii õnnelikud! Nautisime sooja vee sensatsiooni! 


Päeval külastasime Buddha ja templeid. Tšillisime öömarketil ja käisime kalli raha eest Laose traditsionaalset tantsu vaatmas. Mis ei erinenud väga Indoneesia tantsust.

Buddha kaisus.

Need seinamaalid on UNESCO kaitse all.


Kaitsvad draakonid


Tantsijad:


Tempel:


Tempel:


Tempel:


Selgus, et Petra on veidi suure templite fännaja kui mina:


Elektrisõlm, pühendatud isadele:


Järgmisel päeval rentisime koledate kiivritega mootorratta ja külastasime juga, koobast ja viskiküla


Buddha koopasse pidi paadiga sõitma: 


Buddha koobas on kuulus, sest sinna tuuakse kõik katkised Buddha kujud ja neid oli seal palju. Igal kujukesel oli nagu oma iseloomuga:






Viskikülas oli beebi spa-s. Kas tegu oli viskivanniga, seda me teada ei saanutki.


Näha karu viskipudelis oli minule liiga jälk.


Ussike ujus ka viskis.


 Nagu IGAS külas oli siingi Budistlik tempel.


Pärast seda läksime kuulsa kose juurde. Kuna on kuivhooaeg ei olnud vett liiast ja saime mööda koske paljajalu üleronida. Tegime pilti enda vigastustest. 


Kose juures olid elevandid kellega raha eest sõita sai. Seda meil ei olnud. Vaatepilt oli tegelikult üsna kurb: 


Ütlesin küll, et olen hõivatud aga elevant ei hoolinud ja andis ikkagist musi.


Otsustasime mööda kitsast rada minna ja ...


Eksisime ära. 


Kui meie häältes kostus tasast meeleheitenooti nägime lähenemas elevante.



Need olid kojuminevad elevandid koos oma teenritega.
Küsisime nõu kuhu suunas minna. Kahjuks jäi kõik keelearjääritaha ja nii ei saanudki me teada, kas nad tahtsid meile küüti anda või mitte


Kas ta ei näe mitte tark välja ?!


Kuna me ei saanud teada, kuhu suunas minema peame, jälitasime elevandijunne, sest sealt kust elevandid tulid, sinna me minna tahtsimegi ju. Uskuge, seda väljaheidet oli raske mitte märgata!



Nüüd läksid pildid küll veidi valesti. Head isu! Meie õhtune toit. Kõik maksis kokku 3 eurot. PS! Õppisin pulkadega söömise ära. (Pärast seda toidukorda sai Petra toidumürgituse)


Kõlab uskumatult aga meie bussike läks teel 5 korda katki. Mida rohkem Põhja-Laosesse liikusime seda hullemaks teed läksid.


Lõpuks jõudsime logiseva bussiga siiski sihtkohta. Jalutasime hommikul külas ringi. Mina mängisin külanaist.


Nägime kukemaadlust.


Ootasime paati, et järgmisesse külla sõita. Sinna viis ainult veetee.



Jõudsime kohale - paradiisi


Ööbisime pangolos. Peatusime seal linnas 2 päeva kauem kui oli plaanitud.



Mul oli parim taskulamp, millega olin koobastes kõige vapram... kuni nägin hiigelsuurt ämblikku!



Puhkepaus.


Seal on tehtud omaette vaatamsiväärsuseks kohalikud külad. Meie ei leidnud seal midagi vaadata. Pigem sinna viiv tee huvitav.


Vesi oli küll külm aga käisime ikkagist ujumas.



Kõik hea lõppeb kord otsa. Nii ka sai meie paradiisis veedetud aeg läbi. Terve järgmise päeva sõitsime tagasi Vientianesse, et sealt hiljem lennukiga Indoneesiasse lennata. 

Laenutasime rattad ja olime niisama turistid. 


Väike meenutsu sellest, et tegemist on kommunistliku riigiga. Eriti naljakas oli mulle roheline mehike onude kesekel.:


Nähtud.


Huvitav kas mungad jooksevad paljalt ringi...


Viimase raha eest ostsime pannkoogi. Onu oli nii romantiline ja tegi meile südame..


Maitses hästi magusalt!


Ja selle sõbraliku käepigistusega ütlengi head aega toredale reisile. Aitäh, et meid soojalt vastuvõtsid!



Appi! Aga seal reisil juhtus veel nii palju veel ! !!
Inimesed keda me kohtasime ja mitte kunagi ei unusta! Tõesti, reisimine ei ole ainult see mida sa näed vaid suures osa see, keda sa kohtad oma teel. Meie teele jäid palju toredaid inimesi. 

Soovitan kõigile Kagu-Aasiat avastama minna! 








































6 comments:

  1. Ma olen peale selle lugemist ja vaatamist nagu see roheline mehike kommunistlike liidrite vahel. Niii kade!!!! Ja mul on nii hea meel, et sina kõike seda näha said. Hoia ennast uute seikluste tarvis ;)

    ReplyDelete
  2. Ma arvan, et see õieke maas on hoopis seen. Kas te katsusite seda? Meil kasvab ka selline õieke ja see on maatäht.

    ReplyDelete
  3. A ja ma loodan, et sa ikka tead, et need elevandid on kõik india elevandid seal. Nad on aafrika elevantidest väiksemad, pisemate kõrvadega ja küürus seljaga. Võhad on ainult isastel. Elevantidest on küll kahju, nad vaatavad nii nukra näoga.

    ReplyDelete
  4. Elevantidest tean jah, et nad on India elevandid aga nii nagu mina aru sain siis ei pesitse nad Laoses ka ainult turismiatraktsioonina. Nagu n2iteks oli neil seal elevantide hoiuala vms...

    6ieke maas ei olnud seen. Panime selle endale k6rvataha jne :)

    ReplyDelete
  5. Iga vaba hetk möödub söömisega :D hmmmm

    ReplyDelete
  6. See müstiline õis kuulub kannatuslillele (passiflora)Tema viljad on söödavad!Loomulikult on neid 500 liiki olemas.Sinist kannatuslille kasvatatakse ka toataimena, aga minul pole teda olnud, seepärast sa ei teadnudki mis õis see on. Palun väga vabandust eksole :)

    ReplyDelete