Ebasõbrapäev

Jah, mina olen see tüdruk, kes tähistab sõbrapäeva täiel rinnal! 

Vähemasti tahaksin šokolaadikarpe, lilli, suudlusi, postkaarte, telefonikõnesi,  õhtusööke ja kõik muud sõbrapäeva nänni enda sõpradele saata, neid meeles pidada ja öelda kui tähtsad nad mulle on. Aga nagu ikka ... elu ei ole kindel raudteerööbas ja peaaegu kunagi ei lähe asjad nii nagu tahad.

See oli minu enda viga, et panin päevale enda ootused koormaks. Õhtul olin pettunud, üksik ja ja valasin vihmasegusse ka mõne soolase.

Kõik tipnes sellega, kui tahtsin kohvikus, kus saab rahvusvahelisi kõnesi teha, enda sõpradele helistada ja kavatsesin tunde telefoniotsas rippuda. Pärast 30 minutilist üritamist  nii ühe kui teise numbri eeskoodiga ja kui lõpuks ometi hakkas telefon kutusma, läks elekter ära. Ma lihtsalt ei suutnud seda uskuda. Kuradi vihm ja äike! Terve kvartal oli elektrita. Panin siis enda niiske ja haisva vihmamantli tagasi selga ja sõitsin koju.

Vähemasti hommikul riidesse pannes oli mul uhke tunne panna selga Silja, Mimmu ja Krissu poolt kingitud särk, mis küll hiljme sai vihma tõttu sõbra vana T-särgi vastu vahetatud. Pidasin teid terve päeva meeles.

Muidu Indoneesias väga ei tähistata sõbrapäeva nagu Eestiski on see Ameerikast tulnud püha ja mitte omakootud.