Thursday, March 28, 2013

Sõit sõit linna ja pildid Balilt

Olen ilmselgelt lihtsalt nii ilus, et kõik mehed sõidavad mulle lihtsalt sisse. Mootorrattaga, muidugi. Või on mu nahk nii valge, et peegeldan neile valgust silma? või juuksed liialt punased?
See juhtus jälle. Eile. Olin teel Leenu juurde ja mingi tüüp sõitis kõrvalteelt lihtsalt sisse. Pole hullu, mina jäin püsti, tema kukkus ja vana romul tuli paar osa ära. See ei olnud absoluutselt minu süü. Aga muidugi, nähes valgenahkset tahtis, et ma talle maksaks. Muidugi ei olnud ma sellega nõus. Kutsusin enda kamraadid kohale.Tema kutsus enda sõpsid ja nii me arutasime. Lõpuks tuli politsei ka, kes istus teisel pool teed ja midagi ei teinud.

Lõpuks ütlesin, et sorry olen õpilane ja mul pole raha. Tegin vehkat.

Täna on Olga sünna ja lähme välja. Homme on vaba päev.

Huvitav kas vanemad on juba koju jõudnud, hakkasid eile õhtul Jakartast lendama.

Bali pilte, nagu lubatud :
Viimasel õhtul, enne vanemate Balisse minekut ostsime puuvilju :
Ps. see on Ahto karvane jalg, nii käest  ma ennast ei ole lasknud

Nii siis jõudsin mina ka nende juurde ja käisime "waterfalli" vaatamas(Pildil issi ja mina)
Sõitsime autuga mööda Bali ringi. (Ahto hakkas usklikuks)

Nägime igast hindutempleid, issi ratsutas ühe koletisega.(või kumb see koletis on..)

Siis saabusime jälle randa, kus olid sellised paadid ja me arvasime, et seal meres kasvatatakse pärleid ja tahtsime vaatama minna. Tõlkimises läks aga midagi sassi ja siis kui oleme Piia ja Ahtoga paati istunud põrutasime arvatavatest pärlikasvatus kohtadest mööda ja viskasime tamiili sisse ja hakkasime kala püüdma.

Üks kala oli teistest palju suurem. Kui teistest kalapaatidest möödasõitsime siis uhkustasime selle pirakaga.

Kõige ilusam(ja kallim) hotell kus peatusime. Olime ainsad külalised.Saime ka snorgeldada sääl

Pidev kreemitamine


Siis käisime ahvide metsas. Nood olid üsna vägivaldsed ja kui heaga pähklit või banaani ei andnud, võtsid vägisi.


Üks paksuke ei tahtnud teisest lahti lasta. Asi läks üsna vägivaldseks. Mina lämbusin naerukrampidesse, kui ema luua ulatas ja ütles isale :"Anna talle peksa!" (praegugi itsitan pisarateni)

Perekond: 


Nii pildid lõppesid. Väga tore oli Balil. Mulle meeldis, et seal ei olnud kriiskavaid moššeesi ja inimesed ei vaadanud valgenahalistele järgi.
Aga....
Minu meelest ei ole Bali midagi erilist. Pealegi rannad ei olnud seal nii ilusad kui ettekujutasin- ühtegi valge liivaga rand ei näinudki.

Ok. Siin, Jogjas, on elu ikka nagu on. Kõigil on veidikene depressioon. Kes ärkab  hommikul üles, mõttega, et oh, üks päev vähem, kes on ennast õpingutesse mässinud, kes on päevadläbi toas.
Minul endal läheb okeilt :) 











No comments:

Post a Comment