Kolm päeva tagasi avalikustati järgmise aasta(2013-2014) Darmasiswa stipendiumi õnnelikud omanikud. Palju õnne ka kolmele eestlasele!
Ja mina... ostsin lõpuks pileti KOJU. 13 juunil saab minu aeg siin läbi ja 14 juuni jõuan koju praamiga. Tore, et minu, aasta kestnud, alaväärsustunne saab purustatud, kui praamile lähen põhjamaiselt suurte Soomlastega. Juhuu! Ma olen normaalne!
Ootan ka kohest kultuurišhokki purjus Eesti tööliste näol.
*VAU. Uskumatu. Seda ei saa kirjeldada. Olen samas väga õnnelik, et see aasta läbi on aga samas olen ka kurb. Veel on nii palju avastada ja õppida!*
Asjad, mis ma septembris kaasa võtsin:
Ja mis neist nüüd on saanud:
Paremal asuv punakas, lilleline kleit on kandmist leidnud ainult korra, sest on liiga lühike mootorrattaga sõitmiseks.
Keskel asuv lilleline seelik on täiesti ribadeks.
Sinine seelik on vahaplekke täis, tänu Batika tunnile.
Valged püksid sinise seeliku kõrval on kasutust leidnud ainult turismipiirkonnas, sest on liiga lühikesed, nad on ka pesumajas natukene värvi muutnud. Ja kui teraselt vaadata on nad ka hallitanud. :)
Must-valged püksid on liiga palavad kandmiseks.
Paremalpool olev valge särk on pesus topiliseks läinud.
Kõik topid, mis olid trenniks mõeldud seisavad endiselt kohvris, sest trennis peab T-särki või pikkade käistega särki kandma.
Lagritsad, mis on AMMU juba söödud.
Pruun päevik, mis on nüüdseks pooleni kirjutanud.
Roheline ümmargune asi, mis on kõge mõttetum asi, sest tratnataa... see on sääsevõrk näole. Pole kordagi kasutanud.
Vasakul olev telefon, mis kukkus juba teel Indoneesiasse WC-potti.
Nüüd ongi rohkem ruumi TEIE suveniiridele ;)
No comments:
Post a Comment